
We are searching data for your request:
Upon completion, a link will appear to access the found materials.
Arheoloogia Islandil: hiljutised arengud
Autor Erin-Lee Halstad McGuire
Skandinaavia-Kanada uuringud, Vol.16 (2005-6)
Sissejuhatus: Islandi arheoloogia on dramaatiliselt teine valdkond kui varem. Aastate jooksul on selle suhtes kehtinud samalaadsed teoreetilised ja praktilised suundumused, mida on nähtud kogu keskaja arheoloogias. Varasematel tööaastatel kasutasid Islandi arheoloogid oma väljakaevamisi saagade illustreerimiseks ja vahendina loo lünkade täitmiseks. Põnev oli vaadata tekkivaid asulaid ja proovida värvilisi saagakangelasi sobitada nende rajatud ja elatud taludega. Hilisematel aastatel nihuti kultuuriajalooliselt režiimilt, tuginedes rohkem protsessuaalse arheoloogia teaduslikele meetoditele. Arheoloogilisi dateerimismeetodeid, sealhulgas tefrokronoloogiat ja raadiosüsinikku, peeti viisiks ajalooliste sündmuste, nagu landnám, teaduslikuks dateerimiseks, mis võib ajalooliste allikate õigsust kinnitada või ümber lükata. Kronoloogiaküsimused on püsinud näiteks seoses dateerimismeetodite usaldusväärsusega ja Islandi kavandatava, kuid vaidlustatud okupatsiooniga landnámi eel.
Kuni viimase ajani keskendusid arheoloogid küsimustele „kes kuhu elama asus?“ ja "millal nad saabusid?" Ehkki viimaste vastused tunduvad kohtinguvõtete viimase aja arengut silmas pidades üsna kindlad, võib esimesele olla võimatu ühegi veendumusega vastata. Islandi arheoloogia praegune suund on olnud üleminek uut tüüpi küsimustele. Selle asemel, et keskenduda talu kronoloogilisele arengule või hoonete ja esemete tüpoloogiale, pööravad arheoloogid tähelepanu asustusprotsessidele ning nende mõjule ühiskonnale ja keskkonnale (Smith 319). Hiljutised väljakaevamised on viinud hulga oluliste muudatusteni landnami perioodi mõistmises. Selle artikli eesmärk on kriitiliselt vaadata järgmise kolme suundumuse arengut: (1) uued teooriad asustusmudelite kohta; (2) põhjalikum ülevaade Põhjamaade ressursside kasutamisest ja maakasutusest; ja (3) põhjamaade maa ja ressursside majandamise strateegiate ökoloogiliste tagajärgede parem mõistmine.
Oleme.
Arvan, et sa eksid. Saan oma seisukohta kaitsta. Kirjuta mulle PM, arutame läbi.
Minu arvates on see asjakohane, võtan arutelust osa.
Midagi selles on ja ma arvan, et see on hea mõte.